Maa-ameti 2020. aasta esimese kvartali statistika järgi tehti aasta alguses maaga 271 ostu-müügitehingut. Tehinguid tehti koguväärtusega 8,4 miljoni euro eest. Kuigi käive vähenes võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 0,8 miljoni euro võrra, siis hektari mediaanhind oli kõrgem.
Kus tehti kõige rohkem ja kõige vähem haritava maa tehinguid?
Enim tehingud haritava maaga tehti Pärnumaal (40 tehingut) ja Lääne-Virumaal (30 tehingut) ning üle 20 tehingu teostati Järvamaal, Tartumaa, Harjumaal ja Raplamaal. Kõige vähem maatehinguid tehti Valgamaal, Võrumaal ja Hiiumaal (alla 10). Tehingute koguväärtus Lääne-Virumaal oli 1,2 miljonit eurot, Pärnumaal ja Tartumaal tehti aga kummaski 1,1 miljoni euro väärtuses maatehinguid.
Kuidas on muutunud haritava maa hektari mediaanhind?
Aastate jooksul püsivalt tõusuteel olnud haritava maa hektari mediaanhind ületas 2020. aasta esimeses kvartalis 3 500 euro piiri. Aasta varem oli hektari mediaanhind tervelt 345 euro võrra madalam.
Haritava maa hektari mediaanhind on teinud aastaga 345 € suuruse tõusu
Eraldi tasub välja tuua Tartumaa, Jõgevamaa ja Põlvamaa, kus haritava maa hektari mediaanhind ulatub juba üle 4 000 euro. Teisalt aga jääb hektari mediaanhind Saaremaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal alla 3 000 euro.
Algallikas: Maa-amet
Tutvu jooksva hinnastatistikaga lähemalt: Kinnisvara hinnastatistika päringukeskkond
